Seni ei ole Eestist näiteks käibemaksu vaidluste osas ühtegi eelotsuse taotlust Euroopa Kohtus veel lahendini jõudnud. Tundub, et selles osas on oodata muutusi. Miks siis ennustatakse Euroopa Kohtusse pöördumiste arvu kasvamist?

Üks teema, millega Euroopa Kohus viidatavas lahendis tegeles, puudutas küsimust, kas ja millal on liikmesriigi kõrgem kohus (kelle otsust ei saa enam siseriiklikult edasi kaevata, meie mõistes Riigikohus) kohustatud esitama Euroopa Kohtule eelotsuse taotluse. Enne oli see liikmesriikide kohtutele pigem võimaluseks, mitte kohustuseks.

Euroopa Kohtu seisukoha saab kokku võtta järgnevalt. Kui esinevad kaks järgnevat asjaolu korraga, siis tuleb siseriiklikul kõrgemal kohtul saata eelotsuse taotlus Euroopa Kohtule. Esiteks, kui madalama astme siseriiklikud kohtud on teinud vastuolulisi otsused seoses mõiste tõlgendamisega. Teiseks, kui selle mõiste tõlgendamisega on korduvalt tegelenud ka teised liikmesriigid.

Võttes arvesse Eesti kohtute praktikat, siis enamus juhtudel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja lõpuks otsustatakse asi ikka Riigikohtus. Ja kui vaidlusaluses küsimuses on juba Euroopa Kohtus vaidlusi toimunud, siis võib arvata, et edaspidi saab Euroopa Kohus arvestatavas osas tööd juurde.