Kehtiva tulumaksuseaduse ja määruse nr 164 kohaselt on tööandjal võimalik töötaja isikliku sõiduautoga (s.t sellise sõiduautoga, mis ei ole tööandja omandis ega valduses) tehtud töösõite töötajale tulu- ja sotsiaalmaksuvabalt hüvitada kahel viisil. Juhul, kui töösõitude kohta peetakse arvestust Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras, võib maksuvabalt hüvitist maksta kuni 0,3 eurot töösõidu ühe kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 256 eurot kuus. Kui nõuetekohast arvestust ei peeta, on lubatud maksta arvestuslikku hüvitist maksuvabalt kuni 64 eurot kuus.

1. septembril 2014 jõustuvate tulumaksuseaduse muudatuste kohaselt viimatinimetatud võimalust enam pole ja auto töösõitudeks kasutamise maksuvabaks hüvitamiseks tuleb igal juhul pidada sõitude kohta arvestust.

Määrusel ei ole iseseisvat mõju, kuna see viiakse kooskõlla tulumaksuseaduse muudatustega, mis võimaldavad tööandjal hüvitada töötajale tema sõiduauto töösõitudeks kasutamist senisest suuremas ulatuses. Töötaja isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest makstava arvestusliku 64 eurose hüvitise maksuvabastuse kaotamine toob ettevõtjatele kaasa mõningase halduskoormuse suurenemise. Täiendav halduskoormus ei ole ebaproportsionaalselt suur, arvestades, et arvestuslik hüvitis katab vaid väikesemahuliste ja/või harvade töösõitude kulu ning suuremas mahus tehtavate sõitude puhul tuleb arvestust pidada ka praegu. Arvestuse pidamise reeglid on lihtsad ja seda võib teha vabas vormis.